Õpihaldussüsteemid

Õpihaldussüsteemide artikli refereering

Tutvusime loengus erinevate õpihaldussüsteemidega ja õpikeskkondadega. 

Koduse tööna saime valida teoreetilise ja praktilise ülesande vahel. Teoreetilisena ülesandena oli valikus reflektsioon ühest artiklist, praktilise ülesandena pidime looma kursuse mõnes õpihaldussüsteemis ja selle kasutusmugavust ning funktsionaalsust võrdlema mõne teise õpihaldussüsteemiga. 

Alguses arvasin, et valin praktilise ülesande, sest olen natukene erinevaid õpihaldussüsteeme kasutanud, kuid siiski loobusin sellest mõttest ning otsustasin valida teoreetilise ülesande, sest sellega on mul vähem kokkupuuteid olnud.

Sissejuhatus

Valisin artiklite seast välja enda jaoks huvitavana tunduva Coates, Richard & Baldwini (2005) artikli ülikooli õpihaldussüsteemide kasutamise kohta.

Antud artikkel käsitleb õpihaldussüsteemide mõju õpetamisele, üliõpilaste kaasamisele õppimisprotsessi, akadeemilise töö olemusele ning kontrolli funktsioonile akadeemiliste teadmiste üle.

Distantsõpe pani meid olukorda, kus kõikjal pidid õpetajad ning õpilased leidma enda jaoks efektiivse ning mugava õppimise meetodi. Kuid juba eelnevalt oli toimunud kõrghariduses märkimisväärne muutus seoses õpihaldussüsteemidega. Need süsteemid hõlmavad kogu organisatsiooni ja on Interneti-põhised süsteemid. Õpihaldussüsteemid on muutumas üldlevinutemaks kogu maailmas. Neid kasutatakse veebipõhiste virtuaalülikoolide arendamiseks. 

Ülevaade veebipõhisest õpihaldussüsteemidest

Õpihaldussüsteemid kasvasid välja juba 1990.aastal mitmetest multimeedia ja Interneti-arendustest. Need on aja jooksul palju arenenud ja neid kasutatakse üle ülikoolide õpetamis- ja õppeprogrammide toetamiseks.

 Õpihaldussüsteemid pakuvad erineva keerukuse ja potensiaaliga tööriistu kursuse haldamiseks ning pedagoogilisteks funktsioonideks:

¤ asünkroonne ja sünkroonne suhtlus (e-post, arutelufoorumid, vestlused)

¤ sisu arendamine ja edastamine

¤ kujundav ja kokkuvõttev hindamine

¤ klassi ja kasutajate haldamine

Õpihaldussüsteemides saab kohandada struktuure, protsesse, välimust. Süsteeme saab teiste süsteemidega siduda. Erinevate süsteemidega pakutakse erineva tasemega tuge ja koolitusi.

Õpihaldussüsteemide kasutuselevõtt on üle maailma väga kiiresti kasvanud. Näiteks Austraalias kasutatakse õpihaldussüsteeme juba kolmveerandites ülikoolides.

Artikli autorid on veendunud, et ka edaspidi õpihaldussüsteemide kasutamine suureneb. Need on veebipõhiste materjalide väljatöötamiseks ja õppe lihtsustamiseks hea moodus. Samuti hoiab selline õppesüsteemide kasutamine kokku õppejõudude aega ning vähendab mõningal määral töökoormust.

Juurdepääs, kulud ja kvaliteet on kolm üldlevinud põhjust, miks infotehnoloogia on kõrghariduse jaoks tähtis ja käimasolevad paradigma muutused edasiviivaks jõuks (Daniel 2003).

Õpihaldussüsteemid aitavad hõlbustada paindlikku kursuste läbiviimist, ressursside tuvastamist ja kasutamist, suhtlemist ja konverentse, tegevusi ja hindamisi, koostööd ning õpilaste juhtimist ja tuge (Ryan, Scott, Freeman & Patel 2000).

Väidetakse, et õpihaldussüsteemid rikastavad õppimist, võimaldades juurdepääsu suuremale hulgale materjalidele.

Üliõpilaste ootused ülikoolidele kasvavad. Üha rohkem tuleb ülikoolidesse üliõpilasi, kellel on juba piisavad digipädevused ning koos tehnoloogia arenguga ootavad nad ka ülikoolides tehnoloogia kasutamist. 

Tänapäeva kiiresti arenevas maailmas konkurentsis püsimiseks on vaja kasutada õpihaldussüsteeme, et üliõpilased saaksid õppida ka kaugõppes. Ning edaspidi olla oma erialal konkuretsivõimelised. Välja on toodud, et võib-olla veelgi olulisem on kõrghariduse kvaliteedi tõstmine.

Lisaks on selgelt näha, et haridust reformitakse ning õpihaldustsüsteemid on osa kultuurist.

Kuna tänapäeva õpe toimib rahvusvaheliselt, siis on kõigile üliõpilastele kättesaadav ka õpe läbi õpihaldussüsteemide üle maailma.

Õpihaldussüsteemide mõju õpetamisele ja õppimisele

Õpihaldussüsteemide analüüsi on küll teinud bakalaureuseõppe programmides, kuid nende analüüs keskendub sageli ainult majanduslikele ja tehnilistele küsimustele ning kõrvale jäetakse õpetamise ja õppimise funktsionaalsuse analüüs. Pedagoogiliste mõjude kohta on uuringuid vähe.

Artikli autorid väidavad, et pigem jääb õpihaldussüsteemis õppimine teatud raamidesse ning ei pruugi julgustada keerulisemate pedagoogiliste meetodite kasutamist ning eksperimenteerimist. Need ei ole pedagoogiliselt neutraalsed tehnoloogiad, vaid mõjutavad ning suunavad õpetamist. Süsteemid võivad hakata kujundama ja määratlema õpetajate kujutlusvõimet, ootusi ja käitumist.

Hindamine ja tagasisidestamine on õpihaldussüsteemis piiratud võimalustega. Ehkki on kasutamiseks lühi- ja valikvastustega ning automaatselt parandatavad testid, siis oleks äärmiselt tõsine mure, kui kõrghariduse omandamisel kasutatakse ainult neid tagasisidestamise meetodeid.

Õpihaldussüsteemid võiksid jääma piisavalt lihtsalt kasutatavaks, kuid siiski peaks pakkuma ka keerukamaid ning mitmekesisemaid õppimismeetodeid.

Õpihaldusüsteemide mõju õpilaste kaasamisele

Õpihaldussüsteemide laialdane kasutamine mõjutab üliõpilaste õppimisharjumusi. Kuna ülikoolides õpib palju erinevast rahvusest, erineva taustaga ning erineva õpiharjumustega inimesi, siis on oluline vaadelda ka seda, kuidas erinevate õpihaldussüsteemide kasutamine sobib ja mõjutab erinevaid üliõpilasi. Kas nende süsteemide kasutamine motiveerib üliõpilast õppima? Kuidas suudab üliõpilane mõtestada oma õppimist ning kuidas suudab õpitut meelde jätta?

Kuidas üliõpilased mõtestavad oma õppimiskogukonda ning kuidas toimib enesemääratlus selles kogukonnas?

Artiklis on välja toodud, et on tõenäoline, et üliõpilased näevad süsteeme pigem ülikooli infrastruktuuri osana, mitte kui spetsiaalsetele vahenditele, mis lisavad õppimisele väärtust.

Samuti võib õpihaldussüsteem mõjutada üliõpilaste enesekindlust ja motivatsiooni õppimiseks või nende arusaamu õpitu tähtsusest. Vähendab suhtlemist  üliõpilane-õppejõud ning eakaaslastega. 

Uus dünaamika õppetöös ja õppetöö korralduses

Läbi ajaloo on hõlmanud õppimine ülikoolis suhtlemist  õppejõudude ja üliõpilaste vahel, kuid nüüd  muutub läbi õpihaldussüsteemide kasutamise ka õppimise struktuur. Õppejõud peavad tundma uusi suhtlusvorme, veebidünaamikaid, uusi edastusmeetodeid, mõningal juhul omandama lausa  uue virtuaalse identiteedi.

Lisaks loob  õpihaldussüsteemide kasutamine ülikoolides uusi struktuure ülikoolide ülesehitamisel, sest tehniline- ja halduspersonal on aktiivselt kaasatud õppetöösse. Siiski peaks säilima õppejõudude õpetamise tähtsus ja mõju. Keerukate veebipõhiste õppematerjalide ettevalmistamine hõlmab koostööd õppejõudude ja multimeediumi- ning tarkvaraarendajate vahel.

Akadeemiliste teadmiste võimalik korporatiseerimine

Uued koostöövormid võivad õpetamise ettevalmistamisse ja läbiviimisesse kaasa tuua uued kontrolli ja vastutuse vormid.

Õpisüsteemide arenedes pakutakse üha uusi ja suurema funktsiooniga võimalusi. Kuid sealjuures ei tohi kannatada õppimise sisu. Kui õpihaldussüsteemide kasutuselevõtmine toob kaasa erialade ja õppestiilide liigse süstematiseerimise, siis mõjub see sisuliselt tagasiminekuna.

Kui ülikoolidel puudub lõplik kontroll programmi sisestatud õppematerjali osas, siis võivad kontrolli saavutada suured kirjastused. Sisu kommertslikuks muutumisel kaotavad aga õppejõud  ja üliõpilased tihti juurdepääsu tasulistele õppematerjalidele. 

Säilima peaks avatud lähtekoodiga tarkvara, mida toodetakse koostöös arendajate võrkudes, mis on avatud vastastikusele ülevaatamisele ning parendamisele. Ülikoolid peaksid säilitama kontrolli pedagoogilise sisu üle, et kontrollida õppesüsteemide sisu ja toiminguid.

Kokkuvõte

Õpihaldussüsteemid peaks olema jõulise ja laiaulatusliku hariduskeskse arutelu teemaks. Need võrgusüsteemid on köitnud tehniliste elukutsete esindajaid ning väikese osa akadeemiliste töötajate tähelepanu. Kuid ülikoolis õpetamine ja õppimisega seotud otsustesse  peaks olema kaasatud suurem ringkond asjatundlikke inimesi. Ülioluline on säilitada hariduslik vaatenurk, mitte niivõrd rõhutada tehnoloogilist külge õppimise ja õpetamise juures.

Võtmetähtsus on juhtkonnal, kes algataks ja toetaks õpihaldussüsteemide hariduslikke funktsioone. Uurimist ja tähelepanu vajaks veebipõhiste õpihaldussüsteemide mõju õpilaste õppimisele ja kaasamisele.

Ülikoolid ja tehniline tugi peaks pidama arutelusid, et olla avatud uutele võimalustele õpihaldussüsteemides.

Kasutatud kirjandus

Coates, H., James, R., & Baldwin, G. (2005). A Critical Examination Of The Effects Of Learning Management Systems On University Teaching And Learning. Tertiary Education and Management, 11(1), 19–36. https://doi.org/10.1007/s11233-004-3567-9

Daniel, J.S. (2003). Open and Distance Learning: Technology is the Answer but

What is the Question? International Institute for Educational Planning Newsletter

21(2), 14. 

Ryan, S., Scott, B., Freeman, H. & Patel, D. (2000). The Virtual University: The

Internet and Resource-Based Learning. London: Kogan Page.